Täiskasvanud inimese arengus tõusevad esile kaks läbivat joont - töö ja perekond. Sellest tulenevalt on töise eluteega seonduvad otsustused ühed olulisimad, mida meil elus teha tuleb. Oma töise elutee valimine pole tänapäeval nii lihtne ja ettemääratud kui see oli minevikus. Majanduse ja tööturu muutused on mõjutanud nii tööde liike,mida me teeme, kui ka arusaama töö mõistest. Määravat osa töise hõivatuse suundumustes mängivad teaduse ja tehnoloogia areng ning demograafias toimuv. Kõige üldisemat mõju avaldab liikumine info- ja teenindusmajanduse suunas. Naiste osa tööjõuturul on kavantitatiivselt ja kvalitatiivselt muutunud-muutumas seoses hoiakute muutustega ja praegusaegsete pereplaneerimisvahendite tõttu.

Töö mõiste ei tähenda pelgalt asja, mis vaja ära teha ega palgateenimisvahendit, vaid ka meie eneseväljendust. Normiks polegi enam eluaegne amet, pigem on tööalane areng saanud eluaegseks protsessiks. Nõnda nõuab ühiskonnamuutuste kiirus ja ka me endi soov enese täiendamiseks, täiustumiseks, eneseteostuseks.

Astmed, mida oma töist eluteed kavandades läbid, võivad olla sellised, et alguses polegi ideed ja siis infot kogudes jõuad seisu, kus upud erinevate ideede hulgasse ja edasi, läbi valikute tegemise jõuad otsusele ja eesmärgiseadmisele. Eesmärgipüstitus on su edu võti, mis võimaldab sul end motiveerida, asju organiseerida ja teha vajalik soovitu saavutamiseks. Ürituse lõpuleviimiseks tuleb sul olla aktiivne ja positiivne tööotsija.

Karjääriotsing sisaldab kaugelt rohkem, kui pelgalt väljaselgitamist, missugune elukutse võiks sulle parimini sobida. Levinud on ootused-lootused testidele, mis võiksid määrata sobivust ühele või teisesle alale. Siiski pole stsndardiseeritud mõõtmisvahendid küsimusele vastuse andjad. Avarda arusaama , küsides endalt, mida soovid, et töö sinu jaoks kaasa toob. Võid seista silmitsi oma sügavamate ihalustega - kas soovid võimu, prestiizi, tulu; rahu, harmooniat, armastust? Kas mõned väärtustest on omavahel vastukäivad, kas on võimalik, et saavutad nad kõik? Nii et mis on sinu jaoks töö eesmärk ja mida sina elust tahad? Sul on oluline näha palju võimalusi, arendada paindlikkust ja saavutada enesekindlus.

Vastus küsimusele, mida tahad teha, on kompleksne ning nõuab sügavamat enesessevaatamist, arusaamist valikuvõimalustest ja ka häid oskusi enesega toime tulla.

Niisiis, mida sul on vaja:

1. ENESEKOHANE INFO

Vajadused, soovid, kohustused: mida vajad ellujäämiseks, mida tahad oma elu rikastamiseks, kas kohustused on su aitajaiks või tõkkeiks? Huvid ja väärtused: Kas oled selgusel, kuidas hulk valikuid, mida oled oma elus tänaseni teinud,iseloomustavad sinu väärtusi? Oskused: oma huvisid rakendades ja meelepärast tehes oled kujundanud endas palju oskusi. Milliste oskuste kasutamist naudid?

2. TEADLIKKUS SOTSIAALSETEST OLUDEST

Millised on sinu ja teiste ootused rollidele,mida mängid või kavatsed mängima hakata? Kas soovid muuta neid rolliootusi? Kohanduda? Väljakutsed ja võimalused - millised on olulisimad praegu, uue sajandi künnisel?

3. TÖÖTURG

Millised tööd sobivad sinu mina-pildiga? Kuidas peaks olema erinevad töökohad iseloomustatud, et see aitaks sul valikuid teha? Kas on vajadust sellise töö tegijate järele, nagu sina tahad teha? Praegu ja edaspidi? Mis on alternatiivid? Kõnele inimestega, kes töötavad sulle huvipakkuval alal. Vaatle ja hinda võimalikke töökohti. Kas vaatlus on näidanud, et pead valikuid ümber hindama? Kas sul on olemas head vahendid töökohaotsimiseks: kas oskad end esitleda elulookirjeldustes, avaldustes, kirjades ja kas suudad endast soravalt rääkida?

4. LÕPUKS

jõua lõplikule otsusele, sea realistlikud eesmärgid ajas, tööta välja tegevusplaan ning vaata kogu pilt üle selle pilguga, kas kavva võetu sobib su väärtuste süsteemi ja elufilosoofiaga.

Kui oled otsimas sulle sobivaimat karjääriteed, siis

ASU ENDAGA LÄHEMALT TUTTAVAKS SAAMA

oma väärtuste, huvide, isiksuseomaduste ja oskuste kandi pealt. Kui mõistad, mis on su väärtused, avastad sa tuuma, tõelise enda. Kui vajad eneseväljendust ja loodad seda leida töös, siis on su karjäär arenguprotsess sinu poolt väärtustatud suunas.

Alusta eneseuurimist küsides: Kuidas olen arenenud selliseks inimeseks, nagu praegu olen? Mis mulle meeldib ja mis mitte? Mis on mulle tähtis elus? Millist elustiili endale soovin? Mida otsin töös? Küsi ka: mis on mu isiksusejooned? Ning oskuste kohta: mida juba oskan, mis oskusi on mul vaja arendada ja milliseid oskusi ma tahaksin arendada?

Lapsepõlves on meile õpetatud hästi palju seda, mida me peaksime või ei tohiks või mis üleüldse parem oleks ja et mõnda asja niikuinii ei saa. Nüüd oleks hea, kui suudaksid minna tagasi teispoole neid õpetusi ja meelde tuletada, mida sa soovisid siis, päris ise ja parimais lootusis, enne, kui olid ära õppinud valivalt mõtlemise. Ja siis sealt, oma tuuma juurest, saad hakata uuesti praegusesse tulema, nähes, kuidas ja miks oled arenenud just selleks, kes oled praegu. Kas sind julgustati oma unistust teoks tegema? Kelle poolt? Kui mitte, siis kuidas muutsid meelt selle kohta, mida teha tahad? Kes sind mõjutas ja kes sulle muljet avaldas? Mis asjad juhtusid su kasvamise ajal, mis omasid määravat tähendust su kujunemisel praeguseks sinuks?

Su huvid ja suhtumised annavad sulle teada üldsuunast, mida võiksid püüelda. Oskused tulenevad huvidest ja arenevad, kui kogeme edu. Ka potentsiaali olemasolu korral kaotame ebaedu kogedes huvi ja sellest tulenevalt ei arenda ka vastavaid oskusi välja. Huvid ja oskused on sõltuvad ka võimalustest, mida elu on meile pakkunud või pakkumata jätnud.

Su isiksusejooned määravad, missugune töökeskkond sulle sobib. Arvesse tulevad füüsiline ümbrus ja tegevus, mida teed, ja missuguste inimestega eelistad suhelda. Kas tahad töötada pigem üksi või inimestega, kas vajad vaheldust või stabiilsust, korrastatust või lõdvemaid piire?

Me väärtused on me motiveerijaiks. Mida sul on vaja, et olla õnnelik ja mis on su edu mõõt - nii töös kui ka üldisemalt elus?

Lisaks eneseavastamisele on vaja pöörata pilk väljapoole ja tuttavaks saada võimalustega. Üsna tavaline on napp, pinnaline,moonutatud arusaam ühest või teisest ametist ja mis võimalused sellega on seotud. Võib juhtuda ka, et loobume mõnele alale püüdlemisest, oletades, et oskusi on liig vähe või et sinna pääsemine on ülearu keerukas. Üks võimalus oleks otsida kontakte ja rääkida alal töötavate inimestega. Uuri ka lähedasi erialasid.

Hea otsuse tegemiseks - mida rohkem infot, seda parem.

Tänases artikliosas pakume esmalt sulle võimaluse mõtiskleda elukutse valikuga seotud müütide üle. Kas oled ka ise nõnda arvanud või on inimesed sinu ümber üritanud sulle sarnaseid ideid sisendada?

1. On olemas vaid üks kutseala, mis on mulle parim.

2. Pean olema eneses kindel, sest ühe tee valik paneb teised teed kinni.

3. Kui ma ei saa valikuga hakkama - olen saamatu.

4. Pean leidma parima lahenduse.

5. Ümber mõelda - see on väga paha

6. Keegi teine (lapsevanem, psühholoog) võib avastada parima eriala minu jaoks

7. Testid otsustavad minu eest.

8. Pean intuitiivselt tundma parima lahenduse.

9. Töö on mu elu. Kogu rahulolu, mida elus saan, on tööst.

10. Valitud alal pean saama üliedukaks.

11. Olen võimeline saavutama ükskõik mida, kui tõsiselt töötan. Seega - võin valida mistahes ala.

12. Õnnestunud valik lahendab mu probleemid.

13. Minu väärtuse teiste silmis määrab valiku õigsus.

Kuidas on su jaoks mõelda, et need on pelgalt müüdid, mis reeglina reaalsuses ei kehti?

Teise tänase teemana tutvustame maailmas levinuimat kutsevaliku teooriat. Selle looja, Ameerika psühholoog John L. Holland on seadnud oma eesmärgiks isiksuseteooria ja kutsevalikuteooria ühendamise ning peab oma teooria ülesandeks selgitada, kuidas inimesed valivad kutseid, mispärast vahetavad töökohti või eriala, missugused isiksuslikud või keskkonna faktorid aitavad kaasa töistele saavutustele ja edule. Inimese bioloogilisest ja sotsiaalsest pärilikkusest pluss eluloost tulenevad ta võimed, hoiakud, maailmavaade, eesmärgid, väärtused, mina-pilt. Selline omadustekogu loob eelduse teatud kutsealade eelistamiseks ja võimalused erilisteks saavutusteks. Holland peab võimalikuks enamikku inimesi tüpiseerida, kusjuures iga tüüp oleks ümbruse (eakaaslased, vanemad, väljapaistvad täiskasvanud, sotsiaalne klass, kultuur, füüsiline ümbrus) ja pärilikkuse koostoime tulemus. Reeglina on igal inimesel isiksusejooni erinevatest tüüpidest, kuid ühe või mõne tüübi jooned domineerivad. Tüüpide järjestusest saadud mudel peaks iseloomustama inimese paremat - halvemat sobivust mingile konkreetsele elukutsele.

Isiksuse tüüpidele vastavad ümbruse mudelid e. kutsekeskkonnad. Ümbrusesse kuuluvad teised inimesed oma domineerivate joontega. Töökohad koondavad sarnaseid tüüpe ja ja ühtlasi peegeldavad nende töötajate stiili.

Siinkohal isiksusetüüpide e. suundumuste lühikirjeldused

Realistlikku tüüpi isiksus eelistab suhelda füüsilise, asjade maailmaga. Tegutseb meeleldi riistadega, masinatega, ka loomadega, aga aktiivseid inimsuhteid nõudvaid olukordi pigem väldib. Ei soovi subjektiivset väljendada. Õpib kõige paremini läbi tegutsemise. Iseloomult on need inimesed enamasti asjalikud, korda hindavad, konkreetsed, materialistlikud, vaoshoitud, pragmaatilised, alalhoidlikud, püsivad. Töökeskkond võib olla ka väljas, vaja võib minna füüsilist jõudu. Teadmistest ja võimetest leiavad rakendust ennekõike mehhaanilised ja ka numeraalsed.

Intellektuaalset tüüpi isiksused on uuriva ja analüüsiva loomuga. Alati valmis jälgima ja mõtestama. Meeleldi toimetavad nad abstraktsete mõistetega ja ideedega, on teadmishimulised. Nad on enamasti väheseltsivad, sõltumatud, originaalsed. Inimsuhteid jälgivad nad pigem teatud distantsilt. Vajavad ka keskkonnalt võimalust sõltumatu olla ning kindlasti rakendust abstraktsele mõtlemisele ja loovatele võimetele.

Sotsiaalset tüüpi isiksust iseloomustab ennekõike abistav ja hoolitsev loomus ning üle kõige on väärtustatud inimsuhted. Ka juhtimine ja teenindamine on neile omased. Nad on vastuvõtlikud, empaatilised, tundlikud, sallivad. Töökeskkonnas on olulisel kohal suhtlemine, inimeste käitumise mõistmine, teiste õpetamine. Enamasti on nad sõnaliselt võimekad.

Konventsionaalset tüüpi iseloomustab täpsus, kohusetundlikkus, korraarmastus, mõningane jäikus, hoolikus, majanduslikkus. Ülesandepüstitus peab olema selge ja konkreetne, nad taluvad ka monotoonsust, rutiini ja rangeid piire. Liig vaba ja määramatu olukord tekitab ebamugavust, spontaansus pole neile omane. Sobivad käsutäitjaiks, kuna käsud ja kindlad reeglid tagavad mugavustunde. Neid iseloomustab ka üldine kohanemine tavapärasega. Suhtlemine jääb pinnaliseks.

Ettevõtlik tüüp armastab veenda teisi ja juhtida neid kõige parem, kui mingitele organisatsioonilistele või majanduslikele eesmärkidele. Nad on väga energilised, meeleldi algatavad midagi ja panevad teisi asja lõpule viima. Nad on edasipüüdlikud, ambitsioonikad, enesekindlad, domineerivad, samas seltskondlikud ja optimistlikud. Püüdlevad võimule. Julgevad riski võtta. Võivad käituda ka agresiivselt ja lähedased inimsuhted pole sageli vajalikud. Keskkond peaks olema tasemel kujundatud ja rõhutama prestiizi. Võimed on nii sõnalised, numeraalsed kui ka juhtimisalased.

Artistlik tüüp on omane loomeinimestele kõige rohkem, kuid isiksusetüübina iseloomustab teisigi, kes on oma mõtteis ja käitumises küllaltki vabad, originaalsed, sallivad, fantaasiarikkad ja idealistid, kreatiivsed. Normide ja reeglite range järgimine on neile ületamatult raske või vähemalt väga pingestev, määramatuse talumine seevastu väga hea. Nad on tundlikud, ekstsentrilised, spontaansed ja impulsiivsedki. Nad ei pea vajalikuks kohanduda ja on endastlähtuvad. Esteetilised väärtused on sageli kõrgelt hinnatud.

Isiksuse suundumused on korrastatud kuusnurka. Kuusnurk toob välja suundumuste läheduse või vastandlikkuse. Kaht suundumust siduval joonel olev sõna märgib, mille poolest need kaks sarnanevad. Vastaspooltel asetsevatel on erinevus kõige suurem. Kui su karjäärivalik jääb väga kaugele su domineerivast suundumusest, pead oma tööks ja töökeskkonnas mõnusaks toimetulekuks panustama hulga lisaenergiat. Kaks vastandlike isiksusejoontega inimest saavad parandada omavahelisi suhteid läbi teise tüübi mõistmise. Mõnikord on konflikt meie sees - tugevalt on väljendunud vastandlikud suundumused. Siis on mõnevõrra keerulisem leida konkreetset tööala, kus mõlemad pooled leiaksid oma rakenduse ja rahulolu. Kui töö ei võimalda kõike, tuleb kasutuseta jäänud isiksuseaspektid rakendada vaba-aja tegevustes. Kõige olulisem on, et väljenduse leiaks kogu isiksus. Selgelt väljendunud tüüpi inimene võib üllatusega leida, kuidas endas vastandtüübi omaduste ülesotsimine aitab elus toimetulekut oluliselt tõhustada.

Enda isiksuse mõistmine soodustab head karjääriotsustust. Olles teinud läbi testi või vastanud enesekohasele küsimustikule ja nõnda oma põhisuundumusi teada saanuna ei tohiks end kiiruga sildistada. Otsustamisel võiks testitulemusest lähtuda alles siis, kui olete mõistnud, kuidas testitulemus teiega kokku sobib. See vajab aega ja lähemat järeleuurimist.

Seekordses artikliosas pööraksime veelkord tähelepanu erialavaliku olulisele aspektile - oskustele.

Mõtle sellele, millised oskused sa oled omandanud koolis? Mujal elus? Võiksid neid võimalikult palju ja erinevaid kirja panna, enne kui lugemisega edasi lähed.

Ja nüüd mõtle umbes kahele-kolmele eesmärgile oma elus - millised oskused Sul praegu veel puuduvad, et neid eesmärke saavutada? Kui Sul on vaja midagi juurde õppida, pead kindlasti arvestama, kui palju see Sulle maksma läheb - ajas, rahas, loobumistes. Missuguse eesmärgi püüdlemiseks on Su motivatsioon piisavalt kõrge, et seda hinda maksta?

Nüüd pakume Sulle võimaluse liigitada oma oskusi ja võib-olla aitab see sul enda kohta veel mõned oskused meelde tuletada.

Ülekantavad oskused - need on oskused, mida võib kasutada mitmetes tegevustes ja peaaegu kõik elukutsed (80-90%) nõuavad neid, need on n.ö. baasoskused.

Näiteks: mõõtmine, analüüsimine, arvutamine, vaatlemine, kujutlemine, diskuterimine, õpetamine, juhendamine, opereerimine riistadega...

Töö-spetsiifilised oskused - need omandatakse töövõtteid õppides ja on seotud konkreetse ameti spetsiifikaga. Mõnikord nimetatakse neid ka tehnilisteks oskusteks. Teise töö jaoks tuleb teised töövõtted ära õppida, kuigi mõned tehnilised oskused on ka üle kantavad. Väljaõppe aeg võib olla väga lühikesest väga pikani - võrdle baleriini või arsti väljaõpet konkreetse konveieriliini operatsiooni väljaõppega.

Isikliku vastutuse, enesejuhtimise oskused.
Need oskused määravad, kuidas tuled toime iseendaga erinevates olukordades.

Nende oskuste areng ei sõltu sageli formaalsest haridusest. Siia kuuluvad näiteks "terve mõistus", vastutus, energilisus, õppimisesoov, valmisolek pingutusteks, kriitikataluvus, edumeelsus, ettenägelikkus, paindlikkus, sallivus jpt.

Need oskused, olles ise küll ka Su ressurssideks, aitavad Su ülejäänud ressurssidel ellu rakenduda, teostuda. Hinnatavaimadki oskused-võimed võivad jääda igaveseks uinuma ja hääbuma, kui viimatinimetatud enesejuhtimise oskused ei toeta nende realiseerumist.

Pea silmas ka, millised ülekantavatest oskustest on Sul olemas, hästi välja arendatud, Sulle omasemad:
1) andmetega tegelemise oskused
2) inimestega tegelemise oskused
3) asjadega tegelemise oskused

Esimeste alla kuuluvad nii loogiline kui ka intuitiivne intelligentsus, sõnalised ja numeraalsed võimed, detailitähelepanu.

Inimestega tegelemise oskustest nimetaksime näiteks korraldamist, juhendamist, õpetamist, veenmist, motiveerimist, teenindamist, läbirääkimisoskust.

Asjadega tegelemise oskused on nii käte-sõrmede nobedus kui kogu-keha osavus ja nad on vajalikud erinevate füüsiliste objektidega tegelemiseks, nendega opereerimiseks.

Loodetavasti pakkusid oskuste liigitused Sulle väikest tuge, et rõõmu tunda kõigest sellest, mida juba oskad ja selgust selles, kas ja mida Sul on hädasti juurde vaja.

Karjääriplaneeringut tutvustava artikli kokkuvõtteks sobiks tulla alguse juurde tagasi.

Millistele oma vajadustele soovid saada rahuldust töös (ja millistele mujal elus)? Võttes arvesse, et rahuldust peavad saama elementaarsed füüsilised vajadused; on vaja tagatud turvatunnet ja ettemääratust; on oluline kuuluda kokku oma lähedaste inimestega ja tunda kuuluvat end laiemalt ühiskonda; igaüks vajab tunnustust tehtule väljastpoolt, edutamist selle erinevais tähendusis.